Vaktsineerimine on olnud pikka aega väga tuline vaidlusteema ja jääb selleks nähtavasti ka edaspidi. Mina ei mõista hukka kumbagi poolt, sest olen üsna sügavalt sellesse teemasse juba paar aastat kaevunud.Mina olin kuni kooliajani vaktsineerimata, mil vanematelt küsimata koolis lihtsalt süstal õlga torgati ja ema sai sellest alles siis teada, kui ma tulitava õlaga koju tulin. Kui oleks küsitud nõusolekut, nähtavasti oleks ta ka siis keeldunud.
Minu tõekspidamised pole päritud vanematelt, vaid, olles väitlusest õppinud, pean oluliseks süveneda mõlemasse poolde (ei kui jaa) ning siis teha otsus.
Tean hästi vaktsiine pooldavaid argumente ning saan neist hästi aru. Olles süvenenud vaktsiinide vastuargumentidesse, siis ma kaldun südames pigem sellele poolele. Ometi otsustasin ma nii, et kui laps sünnib, siis ma nö peale vaadates otsustan, mis sellest vaktsineerimisest saab. Kas ma südames tunnen, et ma kardan riskida ja tal on neid vaja või mitte.
Sünnitusvannis ütlesin ma kohe ämmaemandale, et me lükkame vaktsiinid edasi ja haiglas vaktsineerida ei luba. Tuberkuloosisüst tehakse praktiliselt järgmisel päeval.
Laps sündis, haiglas jäid süstid ära ning edasi tuli otsustada kodus. Oma südames tunnen ma siiani, et ei suuda sellesse puhtasse organismi vägivaldselt ja otse verre midagi süstida lasta. Ometi tunnen kõikjalt selleks väga suurt survet ja kordan - ma tean hästi miks.
Üks arst rääkis mulle, et Euroopa riikideski, päris mitmetes, enam tuberkuloosisüste ei tehta, sest vaktsineeritud kipuvad sellest hoolimata haigestuma ning tuberkuloosi vorm on niivõrd muutunud, et vaktsiinist pole enam suurt kasu. Seega on see üks mõttetu süst. Kui ütlesin arstile, et mul käidi juba tihedalt peale vähemalt see süst ära teha, siis hüüatas arst "lollus!".
Ma ei hakka selle arsti nime nimetama, sest nagu ta ütles - mitte ükski arst ei hakka avalikult ega ka omavahel midagi vaktsiinide vastu rääkima.
Teiseks siis B-hepatiidi vaktsiin. B-hepatiit levib vere ja kehavedelike kaudu. Selleks, et beebi haigestuks (oletades, et perekond on terve), peaks ta asuma kohe seksuaalelu elama või end süstima. Tõenäosus selleks on kui suur...?
Toon välja mõned (tõesti vaid mõned) argumendid ja faktid, mille otsa olen ise sattunud.
Kõik vaktsiinid koosnevad kolme tüüpi komponentidest :
“pisik” - elus või surmatud viiruse, bakteri, toxoidi (bakteri toodetud toksiini)või DNA kujul. OHT! Elus pisik võib põhjustada haigestumist, selle asemel et selle eest kaitsta (N. lastehalvatus, läkaköha). sööt, millel vaktsiinid kasvatatakse (nt kanapoja looted, aborditud inimlooted, ahvi neerukude, merisea looterakud). OHT! Võõrvalgud ja -geenid võivad inimorganismi sattudes käituda ettearvamatult. mitmeotstarbelised lisaained (säilitusained, toime tugevdajad jne) N. alumiiniumsool (toime tugevdajana), elavhõbeda ühend tiomersaal, formaldehüüd, neomütsiin, fenoksüetanool (säilitusainena), jne.
NÄIDE Üks hepatiidisüst sisaldab 12,5 mcg elavhõbedat. Kui see süstida näiteks 3,6 kilosesse vastsündinusse, siis saab ta juba ühe doosiga mitukümmend korda rohkem mürki, kui on lubatud normidega (antud juhul oleks lubatud kuni 0,36 mcg).Kui 6-kuune imik on saanud kätte kõik ettenähtud vaktsiinid, siis on ta oma organismi kumuleerinud juba 167,5 mcg elavhõbedat. Kaheaastaseks sünnipäevaks on Ameerika laps kogunud oma organismi 237 mcg elavhõbedat!
Dr. Schreibner on veendunud ja ta on seda korduvalt oma raamatute ja uurimustega tõestanud, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja.
Näide. Kui Jaapanis lükati vaktsineerimise algus 2 kuult 2le aastale, kadus selles riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see-eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud.
Tekitavad ise seda haigust, mille vastu peaks kaitsma. Näiteks USA-s kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 on olnud põhjustatud vaktsiinist. II Maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkoond difteeria vastu. Pärast seda kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda.
Loe selliste näidete jm kohta lähemalt: http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/uurimustoo.htm
samuti põnev intervjuu: http://web.zone.ee/iamfree/k.htm
Ma ei kutsu kedagi üles vaktsineerimata jätma (peamine vaktsineerimise pooltargument on see, et tänu vaktsiinidele ongi need haigused paljuski kadunud - selle vastuargumendid leiate neilt lehtedelt). Valik ja otsus on igaühel. Aga kui valite, siis vähemalt uurige, MIDA te valite ja olete oma otsuses kindlad.
Vaktsineerimise teema võib liigitada usu, poliitika jms-ga ühte patta, mis tekitab paratamatult igas seltskonnas "tuliseid" vaidlusi.
ReplyDeletePaljudes arenenud maades (nt Soomes) enam viimastel aastatel tõepoolest vastsündinutele BCG-vaktsineerimist ei tehta, sama kehtib ka B-hepatiidi kohta. Või noh, tehakse ikka, aga ainult riskigruppidele (B-hep. puhul siis narkomaanide, prostituutide lastele jne, tuberkuloosi puhul neile, kes elavad või reisivad riigis, kus on palju tuberkul. juhtumeid). Meie saime BCG-vaktsiini just seepärast, et Eestis on kõrged näitajad tuberkuloosi osas. Meenub enda mikrobioloogia loeng, kus TÜ teadur rääkis, et viimastel aastatel on sagenenud just ravimatu tuberkuloosi vorm.
Ise sain paar päeva tagasi difteeria/teetanuse kordusvaktsiini (iga 10 a tagant tuleb uuendada).
Ma tegelikult täiesti mõistan, et pisikese beebi puhul, kes elab oma armsas maamajas, ilmselt ei ole vaktsineerimine eriliselt hädavajalik. Ent maailm on suur ja lai ning reisima minnes võib mõelda vaktsineerimise teema peale uuesti.
Ahjaaa, tuli meelde-lugesin kuskilt mingit uuringut, (vabandan ette, et viidet pole, sest ei suuda enam meenutada artikli asukohta) kus väideti, et üks pikaealisuse põhjuseid või toetavaid tegureid on just vaktsineerimine. Muidugi seal oli terve rida muid asju ka...
Aga ma ei pööra kedagi "teise usku" ja vaidlema ka ei hakka, sest minu teadmised vakts. neg. mõjude kohta on liiga väiksed, elavhõbeda asi oli küll üsna mõtlemapanev :O
Ei, loomulikult on poolt- ja vastuargumente ja ma üritan ikka mõlemasse poolde võrdselt süveneda. Ja kui ma laps otsustab, et tema tahab vaktsiine, siis ma ei hakka teda sellest keelitama. Praegu ta oma arvamust aga avaldada ei saa. Samamoodi on minu jaoks vägivaldne beebi kõrvadeaugustamine. Kui aga tulevikus tahab end mulgustada, eks siis ise otsustagu :-P
ReplyDeleteMa ei soovita ka kellelgi vaktsineerimisest kergekäeliselt loobuda, sest see on ikka üsna suur otsus ja sellesse tuleb väga sügavalt ja tõsiselt suhtuda. Mina olen seda PRAEGU otsustanud sügava eeltöö põhjal. Ja ma ei ole loobunud vaktsiinidest täielikult, vaid hetkeseisuga lükanud edasi 1. eluaastale. Kui aeg on nii kaugel, siis tuleb taas otsustada, kas lükata või siiski ära teha.
Aga kui sul rohkem aega, siis võid uurida seda esimest linki ja sealseid näiteid. Kui su kallis ja meditsiinis minust kordades targem kaasa oskab midagi nendele argumentidele vastu öelda, siis kuulaks ka huviga.
ReplyDeletehttp://old.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=7341
ReplyDeleteArtiklit ei leitud...
DeleteKas poolt või vastu? Ikka vastu...Mida rohkem tean, seda rohkem vastu.
Loodusravi areneb ülivõimsalt ja nakkushaigused muutuvad aina vähem ulmelisemateks ravimise koha pealt.
Vaktsineerimine ja kroonilised haigused... vaat see on küll seotud. Alzheimer...dementsus, allergiad jne jne.