Sinu tervise olulised numbrid

Lugu ilmus Tervis Plussi mainumbris, aga kasulik kõrva taha panna ka blogi lugejail. Lugu on küll toimetamata, aga kui tahate korralikku versiooni lugeda, siis lipake raamatukokku :)

1. 120/80 mm/Hg on normaalne vererõhk

Vererõhus on kaks olulist numbrit. Esimene neist, süstoolne, näitab vererõhu maksimaalväärtust südamest väljutamise ajal, teine (diastoolne) rõhku arterites löökidevahelisel puhkeperioodil ehk tagasivoolu rõhk

Normnäitajad on küllalt individuaalsed, kuid kõrgeks loetakse numbrit puhkeolekus korduval mõõtmisel üle 140/ 90 mm/Hg ja madalaks alla 105/60 mm/Hg.

Normist väljas?

Madal vererõhk võib  põhjustada  ebameeldivat enesetunnet nagu näiteks pearinglus ja väsimus, kuid ei ole kunagi organismile ohtlik. Kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni peetakse vaikseks tapjaks, sest tihti inimene seda ise ei taju. Hüpertensioon võib põhjustada südamehaiguseid, ajuinsulti, neerupuudulikkust jm.

Paranda oma numbreid!

Loobu liigsest soolast, suitsetamisest ja liigsest alkoholist. Püsi normaalkaalus: liigu aktiivselt ja vaata üle oma menüü. Stress ja ülekoormus tõstavad vererõhku - puhka!

2. 140 on keskmiselt normaalne hemoglobiin, olenevalt vanusest ja soost

Hemoglobiin kannab vere punalibledes hapnikku kudedesse laiali. Selleks, et moodustuks hapnikukandja, on vaja rauda, B12 vitamiini , foolhapet jm. 

Normaalne hemoglobiin:

Mehed: 138-182 g/L

Naised: 121-151 g/L

Lapsed: 111-160 g/L

Rasedad: 110-120 g/L

Normist väljas?

Kui hemoglobiin langeb tekib kehvveresus ehk organism ei suuda enam korralikult omandada hapnikku. Madalale hemoglobiinile võivad viidata kahvatus, loidus, väsimus, jõuetus, minestamine tähelepanu- ja mäluhäired. Kõrge hemoglobiin võib põhjustada veres trombe, seeläbi on ka suur infarkti- ja insuldirisk.

Kõrgele hemoglobiinile ei vihja tavaliselt miski ning seda tuleks kindlaks teha vereproovi abil.

Paranda oma numbreid?

Madala hemoglobiini puhul tuleb üle vaadata esmalt menüü. Abi on rauarikastest toitudest (punane liha, maasikad, herned jt rohelised köögiviljad, mandlid jm).

Tõsisema aneemia puhul tuleb läbida uuringud ja tablett- või süsteravi kuur. Tuleb välja selgitada, kas organismis ei ole parasiite, näiteks paeluss, ega ole tegemist „vaikse“ verekaotusega (seedetrakti haavand, vererohked menstruatsioonid).

Kõrge hemoglobiiniga tuleks juua võimalikult palju, jälgida tervislikku eluviisi ja unerežiimi. Ka norskamine tõstab hemoglobiinitaset. Raskemad juhud ravitakse tablettidega.

3. Alla 0,8 ideaalne vöö ja puusa suhe (VPS)

Ainuüksi kaalunumber ei näita rasvumise ohtu tervisele, vaid vöö ja puusa suhe. Pirnikujuga keha puhul koguneb rasv peamiselt puusade piirkonda. Tervisele kehvem variant on õunakeha, kui rasv ladestub peamiselt vööpiirkonda. Et välja selgitada, kas „õun“ püsib normi piires või mitte, tuleb leida vööümbermõõdu ja puusa suhe.

Vöökohta mõõda ribide alt, niudeluust kõrgemalt. Puusasid mõõda jalad koos, kõige laiemast kohast. Vööümbermõõt jaga puusaümbermõõduga ja saad oma tervisenumbri.

Mehed   Naised  Terviserisk VPSi järgi

<0 madal="madal" nbsp="nbsp" o:p="o:p">

0,9-0,95 0,81-0,85 Keskmine

0,96+     0,85+     Kõrge

Normist väljas?

Vöökohta kogunenud üleliigne rasv tõstab koos ülekaalulisusega diabeedi-, vähi- ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski, mõjutab viljakust jne.

Paranda oma numbreid!

Tee seda oma tervise ja välimuse nimel: tarbi vähem rasvu ja süsivesikuid, söö rohkem kiudaineid. Lõunasöök olgu võimalikult värviline ja mitte e-ainetest, vaid köögiviljadest. Karastusjoogid ja alkohol toovad näiliselt süütus kuues tihti šokolaaditahvli jagu kaloreid - loobu neist. Jaluta, uju, viibi õues - värske õhk hoiab mõtted söögist eemal!

4. 4,0-6,0  mmol/ L on sinu normaalne tühja kõhu veresuhkur

Veresuhkur näitab, kui palju glükoosi sinu keha sisaldab. Glükoosi saab organism süsivesikuid sisaldavatest toitudest ja see on keha esmane energiaallikas. Pankreases toodetav ja vabanev insuliin aitab keharakkudel glükoosi kasutada. Kui kehas on rohkem glükoosi, toodab pankreas rohkem insuliini. On tavaline, et veresuhkrutase kehas pärast söömist kergelt tõuseb. Pankreas aitab insuliini abil selle taseme normini viia. Pärast sööki võib veresuhkur tõusta kuni 8,0 mmol/l, kuid kahe tunni jooksul peaks see olema jälle normis

Normist väljas?

Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Selline olukord tekib suhkruhaiguse ehk diabeedi korral, kui immuunsüsteem ründab insuliini tootvaid rakke. Kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini kujunebki välja diabeet.

Vanusega tekkiv diabeet kujuneb sageli välja väärtoitumisest ja organismis ei teki mitte insuliini puudus, vaid insuliini vigasus ja muud suhkru imendumise mehhanismide häired.

Verre jäänud liigne suhkur ladestub veresoontes, kahjustades nende seinu, eritub neerude kaudu uriiniga ja hakkab kehast vedelikku väljutama. Tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust.

Liiga kõrge veresuhkur ohustab veresooni, silmi, neerusid, närve - kahjustab kogu organismi.

Paranda oma numbreid!

Insuliinipuuduse korral ei ole muud võimalust kui süstida insuliini ja hoida toitumine ja süstimine nii tasakaalus, et veresuhkru väärtused oleksid võimalikult stabiilsed. Toitumusliku veresuhkru haiguse korral on vaja jälgida hoolega oma toidumenüüd, süsivesikute ja rasvade hulka toidus. Süsivesikud tõstavad veresuhkrut kiiremini ja omavad sellele suuremat mõju. Eriti halb on rasvade ja süsivesikute koostoime. Väldi rasvaseid ja magusaid toite!

Veresuhkru hüppelisi tõuse aitavad ära hoida köögiviljad, oad, täisteratooted, kala, pähklid, avokaado, oliivid.

Kui toiduga ei õnnestu saavutada normi piirides olevaid veresuhkru väärtusi, siis määrab arst ravimid.

5. Kuni 5 mmol/ L on sinu normaalne üldkolesterooli sisaldus veres

Kolesterool on organismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 70% sellest valmib keha sees, 30% saadakse toidust. Kolesterooli leidub igas meie keharakus ja see omab mitmeid funktsioone: sünteesib päiksevalgusest kehas D-vitamiini, isoleerib närvikiude, on vajalik teatud hormoonide tootmiseks (kortisool, korikosteroon, östrogeen, androgeen jne), ehitab ja säilitab rakumembraane jne. Kolesterooli on mitut sorti: HDL ehk „hea kolesterool“, LDL ehk „halb kolesterool“,  triglütseriidid ehk rasvarakud.

HDL-i normväärtus on üle 1 mmol/l , LDL väärtus alla 3 mmol/L, triglütseriidide norm alla 1,7 mmoll/l

Normist väljas?

HDLi peetakse heaks kolesterooliks, sest ekspertide väitel aitab see ennetada südame- ja veresoonkonnahaiguseid ja parandada hormonaalseid protsesse veres. „Halval“ kolesteroolil LDL on seevastu omadus kleepuda veresoonte seintele, põhjustades sellega veresoonte lupjumist, millele aitab kaasa ka kõrge triglütseriidide tase. Liiga kõrge LDL- ja rasvade tase viitab südame- ja veresoonkonnahaiguste riskile.

Paranda oma numbreid!

Kõrget kolesteroolitaset võib esineda ka noortel ja saledatel. Siiski piisav füüsiline koormus tõstab „hea“ ja küllastunud rasvad „halva“ kolesterooli taset. Viimast leidub rasvases lihas, vorstides, küpsistes, vahu- ja hapukoores, juustus, kiirtoidus jne. Ka suitsetamisel ja alkoholil on oluline roll kolesteroolitasemes mängida. Kolesterooli väljaviimist organismist soodustavad täisteratooted, kiudaineterohked puu- ja juurviljad. Kasuks tuleb ka rohelise tee joomine .

NB! Lase oma verenäitajaid kontrollida iga viie aasta tagant!

Allikas: perearst dr Ingrid Alt.