Täna taas siis fartlek. Kuna peaksin vanaemale Viljandisse külla sõitma, siis tuli tänane treening vara ära teha, muidu oleks see tegemata jäänudki.
Veidi pärast kümmet asusin teele, nii vara pole seni veel kordagi oma ringile läinud. Aeg oli selles mõttes hea, et üldiselt oli autosid vähe, aga palju oli siloveokaid, mis meie majast 500 m kauguselt silo vedasid. Iga kord, kui veok mööda läks, oli just kiirenduse hetk ja siis viskas tuisupilve koos räige silohaisuga näkku, mis tõepoolest võttis hinge täiesti kinni. Sekundi murdosa jooksul mõtlesin, et kukun lihtsalt sellest üleküllastusest pikali.
-12 oli muidu päris karge ja suss lippas all soga ja pudruse lume sees. Raske oli. Ja kui ma pidin ümber pöörama, siis ma terve ülejäänud tee arvutasin mitu kiirendust (fartlekki :o)) veel teha on. Peast oli pühitud, et neid pidi kokku olema 8, olin veendunud, et neid pidi olema 10. Seega tegin lõpuks kokku 9 ja jäin mõtisklema, kuidas ma ühe ära kaotasin.
Eilsed villid andsid tänagi tunda. Ripsmed taas härmas. Ja esimest korda pärast suve tilkus mul otsa eest higi. Sellist nalja pole terve külma talve näha olnud. Isegi 1,5-tunnine jooksuretk ei võtnud nii võhmale.
Kokku siis: 34:55, AVG 177. 30sekiste kiirenduste lõpupulsid: 188, 188, 187, 189, 188, 189, 190, 190, 190.
Selline siis selle aasta viimane trenn.
Detsembri kokkuvõte
Trenne: 22 + 2 kõndi + 1 taiji
Jooksu (sh F ja JH+K): 605 min ehk 10 h ja 40 min
Kõnd: 99 min e 1 h 39 min
Ringtrenn: 67 min e 1 h ja 7 min
Taiji 1 h 20 min
Suuska: 1 h 45 min
Ujumine: 45 min
Koguliikumise aeg: 17 h 16 min
Kuuel päeval ei liigutanud end mitte kuidagi. Oktoobris oli jooksu 15 h, praegu 10.... No mida ma seal oktoobris tegin, et nii palju jooksu oli....
Head uut aastat!
ReplyDeleteKas oled spordiarstil testitud, mis on maksimupulss,mis on läved? Praegused numbrid trennides on ikka väga-väga kõrged, selliselt kõrvetades jäävad eesmärgid nagu
"Et süda ei peksaks toolilt tõustes nagu koolibril" küll täitmata.
Head uut ka anonüümsele!
ReplyDeleteSpordiarstile on plaan minna, eks näis. Seni pole põletavat vajadust tundnud. Huvi siiski on, sest ma tean väga hästi, et pulsid kõrged, aga minu jaoks on küsimus vaid see, et kuidas ma saan end nii kõrgete pulssidega tunda, et ma ei tee tegelikult suurt midagi.
Tegelikult ei peksa süda toolilt tõustes juba ammu - pigem oli see alguspunkt, kus ma pool aastat tagasi olin.
Kui jälgida või kas või võrrelda mu esimest paari sissekannet nüüd viimastega, siis on vahet näha, areng on toimunud. Alguses ma jooksin kõnnitrenni sees minuti ja selle pulss oli 190. Nüüd ma jooksen kiire otsa tavapärase jooksu sees ja siis on pulss 190. Vahe ju on?
Nagu ma juba varem selgitasin, siis ei mahu ma standardite alla. Võin pool tundi joosta 190se pulsiga ja kõik on ok. Selle asemel loivan rahulikult pea aegluubis 160 kandis. Välja arvatud siis kõnealune fartlek. Kui peaksin üldtunnustatud standardite järgi trenni tegema, siis tähendaks see siin toas ümber laua kõndimist ja vahepeal puhkamist, et see maagiline number üle 140 ei läheks... aga seda olen ma ka juba varem selgitanud ning kui austet kommentaator viitsiks lugeda, siis need vastused oleksid juba käes ja poleks ka muret :)
Ja ka üldises mõttes usaldan ma rohkem väga head treenerit ja nõuandjat Meelis Minni kui anonüümset nõuandjat.. Oleks sel nõuandjal nimigi, siis ehk hakkaks ka muretsema :)
Katsu siis spordiarsti juures testimisel ära käia-ta ainult kordab minu järgnevat juttu aga vahest mõjub see mõjusamalt :)
ReplyDeleteIgapäevaselt peaksid treenima 140(8:34 min/km)-160(7:27min/km) pulsivahemikus, siia olen juba lisanud sinu kannatamatuse faktori :) ja rohkem treenituse kasvu kui ilmselt toimunud on.
Jah-see võib tunduda täieliku ajaraiskamisena ja pole üldse hardkore, ei saa särkigi märjaks aga pole parata - sa PEAD saama treeninguisse südametööd just sellises vahemikus.
"Mina ei vasta standarditele" või "sellise pulsiga pole võimalik joosta"-seda juttu räägib IGA värske pulsoka omanik,isegi juba aastaid treeninu.
Ma olen seda juttu kusjuures kuulnud terve elu jagu, nii treenerist vennalt kui ka kümnetelt ja kümnetelt spetsialistidelt, kellega olen teinud artikleid mitmete aastate jagu.
ReplyDeleteJa olen teinud kuude jagu kõnnitrenni ning praktiliselt nendega alustasin ka juulis. Olen kasutanud kõikvõimalikud soovitused, vahemikud, treeningud jne jne jne ära ning leidnud enda jaoks sobiva. See sobiv on see, mida ma ka praegu teen.
Ma vaidlen ka Meelisega sel teemal alatasa, sest ka tema läheneb paljuski numbrite ja teadusega, mina aga instinktide ja tunnetega. Ma väidan, et pole olemas universaalset ja sobilikku valemit mitte ühegi inimese jaoks ja maailmas pole ühtegi treenerit, mis suudaks inimest tunda nii hästi kui inimene iseennast. Paljud inimesed aga ei oska oma instinkte nii hästi kuulata ja samal ajal kuulavad ja järgivad treeneri nõuandeid (mis pole sugugi üleskutse mässule :o). Mina aga jäärapäiselt usaldan oma sisetunnet ja samas püüan ka hoida Meelise juhendamisest kinni, mis samamoodi juhindub rahulikust ja aeglasest minekust.
Kui tundub, et mu pulsid on kõrged ja koormus kõrge, siis on selles pigem süü minul kui treeneril. Nagu tänases postituses ütlesin, siis kuulun nende "värskete pulsoka omanike" hulka, kes peavad ennast treenerist targemaks ja teevad alatasa omaloomingut.
Point on aga selles, et ma pole mitte kelleltki teiselt nõu küsinud, miks mul raske on või kuidas edasi areneda - mul on nõuandja juba olemas ning jooksen kõrvaltvaatajate meelekohtade kruttimisest hoolimata kangekaelselt nii nagu parasjagu sisimas tunnen. Minu jaoks ei ole tähtis tulla olümpiavõitjaks, vaid nagu tutvustuses kirjutatud - lihtsalt liigutada, et toolilt püsti tõusmine ei võtaks ähkima. Praegu ei võta. Seega kõik muu on ebaoluline.