Tähelepanelikumad on kindlasti märganud juba paremal ribal asetsevat küsitlust. Kuigi see näitas mul siin mõni päev järsku kõikide vastuste asemel nulli, siis nüüd paistab see jälle toimivat. Olge julged hääletama, kes veel jõudnud pole.
Niisiis olen ma aru saanud, et igatsetakse rohkem jooksutrennide juttu. Mis on iseenesest mind imestama pannud, sest need trennijutud on ju tegelikult suhteliselt igavad. Jooksin, oli libe, oli palav, oli külm, oli kerge, oli raske - mis seal muud ju ikka?
Aga kui rahvas nõuab... :)
Kellakeeramine on röövinud veel ühe tunni treeninguajast. Kui varem oli hilisem aeg väljaminemiseks kell 17, siis nüüd on selleks 16. Täna läksin uue aja järgi kell 17 teele ja eks ma olin siis juba poolel teel parajas pimeduses. Väike taskulamp oli kaasas, aga suurt abi tast polnud. Jooksin ka metskitsega kokku.
Tänavalampe siin külavahel mõistagi pole, mõned autojuhid on tihti ebakained, teed on lükkamata, ülilibedad või lumelägased. Olud on küllalt kehvad, aga tuleb võtta, mis antud on. Täna lippasin enda jaoks okeis tempos 10 km ajaga 59:57. Homme on fitwalki päev.
Oh, kuidas ma igatsen... nii igatsen mõnd toredat inimest, kes siin naabruses elaks ja minuga koos jookseks. Lihtsalt vaikselt.. ja kui mõni koer ründaks, siis laseks end järada... ja kui lumevallid tuleksid, siis astuks minu jaoks tee sisse... ja hoiaks taskulampi või poolmaratonil joogipudelit. No unistada võib.
Aga tänasest lõunast ka. Avastasin hiljuti enda jaoks kaalika, mis minu suureks rõõmuks on sama krõmps ja kõva nagu porgand. Mõnus! Aga väga mõnus on see ka küpsetatult.
Tänase imelihtsa ja kerge lõunasöögi koostis:
300 g kanafileed
kanapaneering (Maggie oma vist)
veerand kaalikatveerand tillukesest kõrvitsast
paar porgandit
paar kartulit
Kanale panin ca pool tl õli, et paneering paremini külge hakkaks. Aedviljad jäid õlist puutumata. Need puistasin üle peenestatud meresoola ja sidrunipipraga. Lõikasin maalused viljad kangideks, kõrvitsad kuubikuteks. Segasin need maitseainetega läbi ja tegin keskele lohu kanatükikeste jaoks.
Küpsetasin need ahjus 30 minutit 200 kraadi juures. Oi, kui imeliselt maitsev see oli! See kogus oli muide kõige suuremal ahjupannil ja ma sõin sellest vähemalt poole üksinda ära.... Ja ei kahetsenud!
Edukas päev!
Ega Su maakoha nimi L tähega ei hakka? Elan ise ka linnast väljas, joostes võitlne pimedusega ning nii oleks vaja endale mõnus treeningkaaslane leida. Vastasel korral jäävad (vist) talvised õhtused trennid küll ära;(((
ReplyDeleteKülanimi on lausa "Ö" tähega :o)
DeleteTalvisel ajal on niiiii pagana kahjuks tõesti vaid väga vähesed tunnid välitreeninguks. See on siis ca 9st 14ni (kõige pimedamal ajal). Kui teed kontoritööd 9st 17ni või istud lapsega kodus ja sõltud mehe kellaaegadest, siis ongi jama. Aga vot, olekski abi kaastreenijast, aga no proovi leida samasugust hullu väiksest kohast, kes soojast kodust miinuskraadidesse topsima viitsib tulla.
Paistab, et lahtised koerad ongi kõige suuremaks takistuseks jooksuharrastuse laiemale levikule ja seda eriti naiste hulgas.
ReplyDeleteMuide koerte vastu aitab hästi kui kaasa võtta mõni poolemeetrine kepp, oks, maast korjatud toigas jne. Aitab väga hästi. Kui koer ikka näeb tema poole suunatud teravat eset, ega ta siis eriti rünnata ei julge.
Ja see kehtib isegi väga suurte ja tugevate koerte puhul. Ükskord Järve metsas joostes ründas mind ikka üks väga suur elajas. Maast leidsin vaid mingi hädise, poolkõdunenud oksakese. Kuid aitas, sest ega koer tea, kui vilets mu kaitseriist on.
Koera peremees, kui ta meid lõpuks märkas, ei hakanud muidugi oma koera korrale kutsuma. Ütles vaid (uhkusega hääles), et ega ma sellise oksakesega tema koera vastu küll ei saa.
Kui tõesti midagi ei leia, siis võib maast mõne kivi võtta (või teha näo, et võtad) ja sellega veidi hirmutada.
Kusjuures, kui ma jõuan lahtiste koerte piirkonda, siis ma hakkan automaatselt jälgima, kas lähedal paistab toikaid või kive. Praegusel lumisel ajal muidugi on kõik lume all ja pole lootustki relva haarata.
DeleteAga täiesti tõsi on see, et minu jaoks jooksuharrastuse ja sportimisel üleüldse (ka jalgrattasõit!) ON suurim takistus koertehirm ja küla vahel olevad lahtised koerad. Hea meelega teeks suvel jalgrattaga pikemaid tiire, kuid ma tean juba ära, kus need ründavad hullud on ja jääbki minemata :(
Teine variant olekski juba toigas käes joosta, aga see ka vähe naljakas :P
Aga tänud kaasa mõtlemise eest!
awesome! Bolg on tõesti tore, et sa loodud ..
ReplyDeleteOlin muljet oma järeldus ...
Olen nõus ja tõesti suurepärane vaade ...
ärge unustage, et vaadata oma web ...