Lugedes mitmeid teisi blogisid ja täheldades endale adresseeritud küsimusi, siis on paljusid asju, mida ebakorretselt (ei saa kasutada sõna vale, sest see on suhteline) mõistetakse. Selleks siis ka see postitus ehk mis on minu sportliku ja tervisliku elu alustalad. Õhu, vee ja armastuse jätame seekord välja.
1. Stress maha!
Esmatähtis! Kitsendan stressi kaotamise sellele, et miski siin elus ei tohi toimuda ebameeldivusega. Ebamugavus on okei, aga toitumine ja treening ei tohi tekitada ebameeldivusi. Kui peas on sundmõtted iga ampsu juures ja iga tund tiksub vasarasse "trenn-trenn-trenn", siis on midagi valesti. Konkreetsemalt juba allpool.
1a. Pühad hetked, mil mind ei tohi segada: söömine, töötamine, magamine. Mul on öösiti telefon väljas. Kui tuleb veeuputus - tulgu siis. Kui keegi sureb, siis minu ärkamine kedagi ei päästa ja uudiseid jõuab hommikul lugeda. Aga kui mõni sõber on hädas? Tuleb vist helistada kellelegi vähem egotsentrilisema, kes oma und vähem hindab :o)
Ja kui ma söön, siis ma pean saama rahulikult istuda. Mulle ei meeldi, jäätis käes, kõndimine või kabanossi haukamine tänavalt. Ma pean söömiseks saama maha istuda, ma ei taha sel ajal väga rääkida ja mulle ei meeldi, kui ma pean seda miskipärast katkestama.
1b. Ei loe kaloreid!
Kalorite lugemine on mu sügavalt subjektiivsel hinnangul absoluutselt mõttetu tegevus. Ma huvi pärast jälgin teatud toodetel kaloreid (sest vahel olen üllatusega avastanud jogurtilt rohkem suhkrut kui jäätiselt ja mõistagi valin edaspidi jäätise) ja erilist huvi pakub mahlade suhkrusisaldus, kuid ma ei arvuta oma baasainevahetust, treeningust kulutatud kaloreid ja söödavaid koguseid, et näha, kas olen nullis või plussis. Kes tahab kaalust alla võtta - tervislik toit, mitte üle söömine ja liikumine ja muud saladust pole.
Lisaks tekitab paljudes väärarusaamu, nagu maasikad, arbuus, porgandid jne oleksid kaloririkkad ja siis hakatakse eelistama, oh issand, mingeid light-tooteid. Mis jumal on meile looduses andnud - sööge neid rahuga.
1c. Ei pea trenniplaanist rangelt kinni.
Mu austatud treener Mel võib kulmu kortsutada, kuid seletan lähemalt. Käesoleval perioodil kuni septembri alguseni olen ma oma trennide suhtes siiski pisut range. Ehk siis - kui mul on puhkepäev ja sõbranna tuleb külla ja soovib sörkima minna, siis jääb see väsimuse korral siiski ära. Ja kindlasti pean end sundima minimaalselt kolm korda nädalas rajale. Kahe ja poole kuu pärast ootab ees maraton ja suuri loivamisi ei saa siin lubada.
KUID - puhkuse ajal olen siin natuke lõdvemalt võtnud ja ma ei põe selle pärast. Samuti, kui mul on ikka päris suur väsimus sees, ka siis ma ei sunni ennast. Trenni teen neli, harva viis, korda nädalas ja that's it! Trenn kestab ca 40-60 minutit, harva rohkem. Kui ma ei saa täna, siis ei saa. Esmajoones pean siiski tegema oma tööasjad ära, seejärel perekondlikud ettevõtmised ja alles siis tuleb treening.
Treening ei ole elu, vaid moodus oma elukvaliteeti parandada. Kui aga treening ja kinnisidee sellest halvendab elukvaliteeti, siis pole sellel mõtet. Pidev sundimine, väsimus, ajapuudus jne viitavad kõik sellele, et kuskil tuleb teha plaanimuudatus.
1d. Ei pea menüüst rangelt kinni.
Ma olen teinud läbi Marek Kalmuse toitumiskava ja see oli väga vahva kogemus. Kuid igapäevaselt rakendades - see oleks stress ja sundus. Pealegi on see pisut kitsendav ega suuda kunagi arvestada IGA inimese elustiili ja organismi omapäraga. Põhitõed olen siiski üle võtnud ja igapäevatoimetustesse juurutanud. Näiteks meeldib mulle nüüd süüa liha ja selle kõrvale palju köögivilju. Viimasel ajal olen kartuli, riisi, pasta üldse välja jätnud. Täna olid kavas grillvorstikesed sooles, kõrvale soe salat (praetud šampinjonid, sibul ja rullkõrvits), oma kasvuhoonest toodud kurgi viilud ja tomatiga grillsalat. Imemaitsev ja ülitoitev!
Aga kui ma söön täna jäätist, siis ma ei põe selle pärast. Kui teen ülehomme lasanjet, olgu nii! Kui toitumiskava järgi on näksimine keelatud, siis ma näkitsen igal õhtul. Pähklid, porgandid, kaalikas, banaanid (mis on toitumiskava järgi üldse keelatud). Ja vahel olen teinud õhtuks üldse võisaia juustuga!
Toitumise alusreegel - naudi! Kui sööd midagi, siis söö naudinguga ja ära põe! Kui võtad kätte jäätise, siis vaatle seda esmalt. Vaatle selle šokolaadikatet, kui ahvatlev see on. Äkki on sel ka vahvliümbris, mis küll maitseelamusi ei tekita, kuid tee seda vaadeldes. Lase oma süljenäärmetel tööle hakata ja kujuta ette, kui meeldiv see on. Ära söö selliseid maiustusi arvuti taga, teleka ees või muuseas.
Kui võtad esimese ampsu, siis hoia seda suus ja tunneta igat maitsenüanssi. Tunne, kuidas külm sensatsioon su kehasse voogab ja magus maitse meeli rahustab. Ja naudi niimoodi igat suutäit. Sel juhul saad sellest ühest jäätisest või batoonist küllastuse ega tunne tarvidust kätt järgmise järele haarata.
Süües muuseas ja teiste tegevuste kõrvalt, ei saa ka aju signaali, et oled tegelenud söömisega ja aeg on otsad kokku tõmmata.
Ja pärast söömist: ei tunne süümekaid! Ei tunne süümekaid koogi ega kommi pärast. Kuid hoia alati väike valvur virksana - kas ma PEAN ikka praegu seda maiustust võtma? Kui oled söönud jäätise või muu väikse koguse ära, siis pea vahet 15 minutit. Ma garanteerin - pärast seda aega suur kihk järgmise doosi järele on vähenenud vähemalt poole võrra!
2. Liikumine mitmekülgseks!
Suvisel ajal on tegutsemist küllaga ja eriti maainimesel. Aiatööd, väljasõidud, rattasõidud jne. Kui päeval on palju aktiivset liikumist, siis minul lisatrenni pole vaja. Muul ajal tuleb mitmekülgne olla ka üht treeningut tehes (nt jooksmine). Mult on küsitud, kui palju ma korraga jooksen, aga see on üsna ebaoluline. Vanad jooksukutid-mutid juba teavad, mis on fartlek, ÜKE, drillid, lõigud jne. Neid praegu lahti seletada läheks liiga pikaks. Jooksurohelistele selgituseks siis selleks, et jooksus areneda, ei tule lihtsalt iga päev joosta ja aina kaugemale ja kiiremini.
Areneda tuleb mitmekülgselt ja kasutades erinevaid lihaseid, harjutades organismi ootamatute koormustega. Ühte ja sama tehes koormad üle ühtesid ja samu lihaseid, jättes teised vajalikud tähelepanuta. Seetõttu on vaja teha erinevaid treeninguid (hüppeharjutused, vahelduva tempoga jooks, tõusva tempoga jooks, lühikesed kiirendused kiire jooksu sees, lõdvestav jooks jne jne jne).
Rääkimata sellest, et erinevad treeningud aitavad peletada rutiini ja tüdimust.
3. Toiduvahed!
Ma küll õhtul mingit kava ei pea, kuid aastaid olen toiminud nii, et hommikusöögi ja lõunasöögi vahel ei toimu mingit näkitsemist. Sel juhul söön kõhu korralikult täis ja pean järgmise toidukorrani kenasti vastu. Kui alustada hommikul näkitsemisega, siis näkitsen terve päeva. See tähendab, et kordagi ei teki küllastumist, samas seedimine on pidevas töös ja meeldivat tühja kõhu tunnet ei teki kordagi.
Lisaks - kui ma söön magusat, siis proovin võimalusel soolase toidu ja maiustamise vahele jätta vähemalt tunni. Selle juurde käib pikem teooria käärimisprotsessides ja seedimissüsteemi kohta, kuid ei viitsi välja otsida. Huviliste jaoks on google valla.
4. Tee ise!
Võimalikult palju toitu proovin ise valmistada. St saan valida piisava koguse õli, soola, suhkrut, kogust, koostisosi jne. Me ei tea alati, kes on toitu valmistanud (koka energia loeb palju!), kas ta on olnud terve, kas mõni koostisosa on maha kukkunud, kas sinna peale on aevastatud jne. Need kõik pisidetailid muudavad enda valmistatud lõuna järjest olulisemaks.
Ma valmistan 90% kuu söökidest ise. Kui jõuan, siis valmistan toidu ka väljaminekuteks kaasa. See pole sugugi keeruline! Muretsege plastikkarp ja te elu ongi juba lihtne. Ma võtan enamasti kaasa tükeldatud puuvilju-marju (maasikad, mustikad, banaanid, ananass, melon, banaan, pirn - mis iganes eelistus on), kallan üle jogurtiga ja vean kaasa. Teine variant oleks küpsetatud lõhe või kana + toorsalat.
Hädavariant oleks näkitsemiseks banaanid, porgandid, pähklid.
Ja ideaalse keha, elu ja tervise saladus polegi muud kui: naudi, puhka, liigu, tee südamega!
1. Stress maha!
Esmatähtis! Kitsendan stressi kaotamise sellele, et miski siin elus ei tohi toimuda ebameeldivusega. Ebamugavus on okei, aga toitumine ja treening ei tohi tekitada ebameeldivusi. Kui peas on sundmõtted iga ampsu juures ja iga tund tiksub vasarasse "trenn-trenn-trenn", siis on midagi valesti. Konkreetsemalt juba allpool.
1a. Pühad hetked, mil mind ei tohi segada: söömine, töötamine, magamine. Mul on öösiti telefon väljas. Kui tuleb veeuputus - tulgu siis. Kui keegi sureb, siis minu ärkamine kedagi ei päästa ja uudiseid jõuab hommikul lugeda. Aga kui mõni sõber on hädas? Tuleb vist helistada kellelegi vähem egotsentrilisema, kes oma und vähem hindab :o)
Ja kui ma söön, siis ma pean saama rahulikult istuda. Mulle ei meeldi, jäätis käes, kõndimine või kabanossi haukamine tänavalt. Ma pean söömiseks saama maha istuda, ma ei taha sel ajal väga rääkida ja mulle ei meeldi, kui ma pean seda miskipärast katkestama.
1b. Ei loe kaloreid!
Kalorite lugemine on mu sügavalt subjektiivsel hinnangul absoluutselt mõttetu tegevus. Ma huvi pärast jälgin teatud toodetel kaloreid (sest vahel olen üllatusega avastanud jogurtilt rohkem suhkrut kui jäätiselt ja mõistagi valin edaspidi jäätise) ja erilist huvi pakub mahlade suhkrusisaldus, kuid ma ei arvuta oma baasainevahetust, treeningust kulutatud kaloreid ja söödavaid koguseid, et näha, kas olen nullis või plussis. Kes tahab kaalust alla võtta - tervislik toit, mitte üle söömine ja liikumine ja muud saladust pole.
Lisaks tekitab paljudes väärarusaamu, nagu maasikad, arbuus, porgandid jne oleksid kaloririkkad ja siis hakatakse eelistama, oh issand, mingeid light-tooteid. Mis jumal on meile looduses andnud - sööge neid rahuga.
1c. Ei pea trenniplaanist rangelt kinni.
Mu austatud treener Mel võib kulmu kortsutada, kuid seletan lähemalt. Käesoleval perioodil kuni septembri alguseni olen ma oma trennide suhtes siiski pisut range. Ehk siis - kui mul on puhkepäev ja sõbranna tuleb külla ja soovib sörkima minna, siis jääb see väsimuse korral siiski ära. Ja kindlasti pean end sundima minimaalselt kolm korda nädalas rajale. Kahe ja poole kuu pärast ootab ees maraton ja suuri loivamisi ei saa siin lubada.
KUID - puhkuse ajal olen siin natuke lõdvemalt võtnud ja ma ei põe selle pärast. Samuti, kui mul on ikka päris suur väsimus sees, ka siis ma ei sunni ennast. Trenni teen neli, harva viis, korda nädalas ja that's it! Trenn kestab ca 40-60 minutit, harva rohkem. Kui ma ei saa täna, siis ei saa. Esmajoones pean siiski tegema oma tööasjad ära, seejärel perekondlikud ettevõtmised ja alles siis tuleb treening.
Treening ei ole elu, vaid moodus oma elukvaliteeti parandada. Kui aga treening ja kinnisidee sellest halvendab elukvaliteeti, siis pole sellel mõtet. Pidev sundimine, väsimus, ajapuudus jne viitavad kõik sellele, et kuskil tuleb teha plaanimuudatus.
1d. Ei pea menüüst rangelt kinni.
Ma olen teinud läbi Marek Kalmuse toitumiskava ja see oli väga vahva kogemus. Kuid igapäevaselt rakendades - see oleks stress ja sundus. Pealegi on see pisut kitsendav ega suuda kunagi arvestada IGA inimese elustiili ja organismi omapäraga. Põhitõed olen siiski üle võtnud ja igapäevatoimetustesse juurutanud. Näiteks meeldib mulle nüüd süüa liha ja selle kõrvale palju köögivilju. Viimasel ajal olen kartuli, riisi, pasta üldse välja jätnud. Täna olid kavas grillvorstikesed sooles, kõrvale soe salat (praetud šampinjonid, sibul ja rullkõrvits), oma kasvuhoonest toodud kurgi viilud ja tomatiga grillsalat. Imemaitsev ja ülitoitev!
Aga kui ma söön täna jäätist, siis ma ei põe selle pärast. Kui teen ülehomme lasanjet, olgu nii! Kui toitumiskava järgi on näksimine keelatud, siis ma näkitsen igal õhtul. Pähklid, porgandid, kaalikas, banaanid (mis on toitumiskava järgi üldse keelatud). Ja vahel olen teinud õhtuks üldse võisaia juustuga!
Toitumise alusreegel - naudi! Kui sööd midagi, siis söö naudinguga ja ära põe! Kui võtad kätte jäätise, siis vaatle seda esmalt. Vaatle selle šokolaadikatet, kui ahvatlev see on. Äkki on sel ka vahvliümbris, mis küll maitseelamusi ei tekita, kuid tee seda vaadeldes. Lase oma süljenäärmetel tööle hakata ja kujuta ette, kui meeldiv see on. Ära söö selliseid maiustusi arvuti taga, teleka ees või muuseas.
Kui võtad esimese ampsu, siis hoia seda suus ja tunneta igat maitsenüanssi. Tunne, kuidas külm sensatsioon su kehasse voogab ja magus maitse meeli rahustab. Ja naudi niimoodi igat suutäit. Sel juhul saad sellest ühest jäätisest või batoonist küllastuse ega tunne tarvidust kätt järgmise järele haarata.
Süües muuseas ja teiste tegevuste kõrvalt, ei saa ka aju signaali, et oled tegelenud söömisega ja aeg on otsad kokku tõmmata.
Ja pärast söömist: ei tunne süümekaid! Ei tunne süümekaid koogi ega kommi pärast. Kuid hoia alati väike valvur virksana - kas ma PEAN ikka praegu seda maiustust võtma? Kui oled söönud jäätise või muu väikse koguse ära, siis pea vahet 15 minutit. Ma garanteerin - pärast seda aega suur kihk järgmise doosi järele on vähenenud vähemalt poole võrra!
2. Liikumine mitmekülgseks!
Suvisel ajal on tegutsemist küllaga ja eriti maainimesel. Aiatööd, väljasõidud, rattasõidud jne. Kui päeval on palju aktiivset liikumist, siis minul lisatrenni pole vaja. Muul ajal tuleb mitmekülgne olla ka üht treeningut tehes (nt jooksmine). Mult on küsitud, kui palju ma korraga jooksen, aga see on üsna ebaoluline. Vanad jooksukutid-mutid juba teavad, mis on fartlek, ÜKE, drillid, lõigud jne. Neid praegu lahti seletada läheks liiga pikaks. Jooksurohelistele selgituseks siis selleks, et jooksus areneda, ei tule lihtsalt iga päev joosta ja aina kaugemale ja kiiremini.
Areneda tuleb mitmekülgselt ja kasutades erinevaid lihaseid, harjutades organismi ootamatute koormustega. Ühte ja sama tehes koormad üle ühtesid ja samu lihaseid, jättes teised vajalikud tähelepanuta. Seetõttu on vaja teha erinevaid treeninguid (hüppeharjutused, vahelduva tempoga jooks, tõusva tempoga jooks, lühikesed kiirendused kiire jooksu sees, lõdvestav jooks jne jne jne).
Rääkimata sellest, et erinevad treeningud aitavad peletada rutiini ja tüdimust.
3. Toiduvahed!
Ma küll õhtul mingit kava ei pea, kuid aastaid olen toiminud nii, et hommikusöögi ja lõunasöögi vahel ei toimu mingit näkitsemist. Sel juhul söön kõhu korralikult täis ja pean järgmise toidukorrani kenasti vastu. Kui alustada hommikul näkitsemisega, siis näkitsen terve päeva. See tähendab, et kordagi ei teki küllastumist, samas seedimine on pidevas töös ja meeldivat tühja kõhu tunnet ei teki kordagi.
Lisaks - kui ma söön magusat, siis proovin võimalusel soolase toidu ja maiustamise vahele jätta vähemalt tunni. Selle juurde käib pikem teooria käärimisprotsessides ja seedimissüsteemi kohta, kuid ei viitsi välja otsida. Huviliste jaoks on google valla.
4. Tee ise!
Võimalikult palju toitu proovin ise valmistada. St saan valida piisava koguse õli, soola, suhkrut, kogust, koostisosi jne. Me ei tea alati, kes on toitu valmistanud (koka energia loeb palju!), kas ta on olnud terve, kas mõni koostisosa on maha kukkunud, kas sinna peale on aevastatud jne. Need kõik pisidetailid muudavad enda valmistatud lõuna järjest olulisemaks.
Ma valmistan 90% kuu söökidest ise. Kui jõuan, siis valmistan toidu ka väljaminekuteks kaasa. See pole sugugi keeruline! Muretsege plastikkarp ja te elu ongi juba lihtne. Ma võtan enamasti kaasa tükeldatud puuvilju-marju (maasikad, mustikad, banaanid, ananass, melon, banaan, pirn - mis iganes eelistus on), kallan üle jogurtiga ja vean kaasa. Teine variant oleks küpsetatud lõhe või kana + toorsalat.
Hädavariant oleks näkitsemiseks banaanid, porgandid, pähklid.
Ja ideaalse keha, elu ja tervise saladus polegi muud kui: naudi, puhka, liigu, tee südamega!
No comments:
Post a Comment