Tänase treeningu pealkiri: PUHAS PIIN!
Olen jooksnud -20ga, +30ga, igasuguste hädade ja valudega, aga tänane trumpas nende eelnevate summatki. Lihtsalt jube!
Eile mõtlesin, et jookseks täna poolmaratoni. Õhtul tuli lumi põlvedeni maha ja loobusin mõttest. Hommikul oli kõik sulanud ja tuli see mõte tagasi. Ääh, lõpuks mõtlesin, et teeks ikka 10 km tempos ja asi ants.
Ma ei tea, miks ma üldse kahtlesin, kas minna mütsiga teele või mitte. Vaatasin, et kaks kraadi sooja ja päris hea küll. Kaks särki selga ja minekut.
Läksin teele päris tempokalt, kmi ajad 5:16, 5:39, 5:44. Siis aga hakkas pistma ja pulsivöö oli nii tugevalt ümber, et ei saanud sügavalt hingata. Võtsin tempo alla, kuid hommikune jooksmine ei ole ikka minu jaoks.
Tagasi hakkasin kõndima ja siis mu kolgata tee algas. Taevast sadas teravaid ja jääkülmi vihmapiisku, tuul puhus rämedalt tugevalt ja vilises kogu aeg kõrvus. Kurja küll, tolvan, millal sa üks kord õpid, et on läbi kahe särgiga jooksuajad ja lisaks on vaja suusapesu alla??? Ma veel mõtlesin ilma pearätita jooksma minna!
Sõrmed jäätusid kohutavalt, pool teed pidin kõndima, et neile sooja puhuda. Vahepeal tegin turbojookse, et natukenegi soojem hakkaks. Jube, lihtsalt jube, kui lõikav külmus. Kaalusin juba auto järele kutsumist. Kõnd ja jooks sisaldasid kätevehkimisi, et natukenegi jäätükke ellu äratada. Tõeline piin, puhas-puhas piin.
Autosse jõudes pidin kätele sooja puhuma, et need suudaksid taas rooli keerata. Kodus istusin duši all rekordilise aja. Esmalt selleks, et nahk hakkaks midagi tunnetama, seejärel liikus külmus luudeni ja pidin need üles soojendama. Kintsud olid põlvedeni tomatipunased.
Ffff, viimane kord ma ilma täisvarustuseta teele lähen...
Ja ma ei saa aru, kuidas mul täna niiiiii külm oli, aga talvel tõsiste miinuste juures pole kunagi külmetanud? Riided iseenesest, hoolimata jäävihmast, ei olnud läbimärjad. Võeh!! Istusin pool tundi kahe paksu teki all ja jõin teed, et inimese tunne tagasi peale tuleks.
10,2 km tuli ajaga 1.07:32, millest 28 minutit oli soe, ülejäänud aeg võitlus loodusega. Tagasitee võttis aega 40 minutit.
No kes siis ilma kinnasteta jookseb?? :)
ReplyDeleteÄkki just sõrmede kaudu puges külm sisse.
Ma ei tea, kes ilma kinnasteta jookseb, sest mul olid kindad käes :P
DeleteSee ongi see novembriilmade võlu. Viibisin ka täna paar tundi aktiivselt liikudes väljas ja tulemus oli samasugune külmatunne. Käed olid nii jäätunud, et peaaegu ei tundnudki neid. Ja mõtlesin täpselt samamoodi, et talve -15ga pole üldsegi nii külm, kui ühe hea paarikraadise "soojaga", jäise tuule, ilge niiskuse ja rõveda lakkamatult allasadava lörtsiga. See nädal jätkub samas vaimus, ega ei kutsu küll välja üldse.
ReplyDeleteMeil siin tuhiseb juba tuul, mis tekitab seintes turbulentsi :-/ tõsine jama. Ei tea, kas siis see niiskus mõjub nii kohutavalt? Ah, ma igatsen juba põlvini lund ja miinuseid...
Delete