Täna oli kavas 8 km, millest pool tugevamas tempos, pool 6 min/ km, nii vaheldumisi.
Üldiselt kulges jooksmine hästi, natuke tempokamalt kui oli plaanis. Siis aga hakkas u kolmandast kilomeetrist kõik logisema, sest minule teadaolevad kilomeetripostid erinesid Endomondo hõigatud kilomeetritest. Ehk siis minu jaoks oli tempovahetus märgatav, Endomondo jaoks üsna ühtlane.
Tagasitee kulges keskmises vastutuules ja oli raske kiiremat kilomeetrit tunduvalt kiiremini joosta. 1 km enne lõppu otsustasin tagasi pöörata ja minna viimase kiire pärituult.
Oli natuke asfalti, hoog kiire, jalg lippas. Võtsin kindad käest, sest muidu nuti end ju näppida ei lase. Lõin kellal lõpuks 8 km hea ajaga kinni, kuid telefon väitis, et joosta on veel. Keerasin ühest teeotsast alla, kus saaksin tuulevaikuses taastumispulsse võtta, kuid paraku oli see suur viga.
Seal, kuigi ka teel edasi, oli tugev jää, lisaks veel langus. Vaatasin korra telefoni, kui palju veel siis vaja. 40 meetrit.... ja pauhh! Jalg libises alt, maandusin käe päkaosale ja vasaku alaselja peale. Lõpuks sai paugu ka kukal.
Korjasin oma olematu väärikuseriisme üles ja avastasin, et ohoh, käsi kolmest kohast verine. Sinna jäid mu taastumispulsid, viimane km lõdvestusjooksu jne. Tegelikult järele mõeldes polnud ju nii hull ja oleks võinud vapralt lõpuni vedada.
Üldiselt kulges jooksmine hästi, natuke tempokamalt kui oli plaanis. Siis aga hakkas u kolmandast kilomeetrist kõik logisema, sest minule teadaolevad kilomeetripostid erinesid Endomondo hõigatud kilomeetritest. Ehk siis minu jaoks oli tempovahetus märgatav, Endomondo jaoks üsna ühtlane.
Tagasitee kulges keskmises vastutuules ja oli raske kiiremat kilomeetrit tunduvalt kiiremini joosta. 1 km enne lõppu otsustasin tagasi pöörata ja minna viimase kiire pärituult.
Oli natuke asfalti, hoog kiire, jalg lippas. Võtsin kindad käest, sest muidu nuti end ju näppida ei lase. Lõin kellal lõpuks 8 km hea ajaga kinni, kuid telefon väitis, et joosta on veel. Keerasin ühest teeotsast alla, kus saaksin tuulevaikuses taastumispulsse võtta, kuid paraku oli see suur viga.
Seal, kuigi ka teel edasi, oli tugev jää, lisaks veel langus. Vaatasin korra telefoni, kui palju veel siis vaja. 40 meetrit.... ja pauhh! Jalg libises alt, maandusin käe päkaosale ja vasaku alaselja peale. Lõpuks sai paugu ka kukal.
Korjasin oma olematu väärikuseriisme üles ja avastasin, et ohoh, käsi kolmest kohast verine. Sinna jäid mu taastumispulsid, viimane km lõdvestusjooksu jne. Tegelikult järele mõeldes polnud ju nii hull ja oleks võinud vapralt lõpuni vedada.
Haav puhastatud, mõtlen, kas käepäkast vaja pilti ka teha.. st röntgenit. Valulik on, aga see normaalne. Tõenäoliselt pole vaja oma pisimurega tülitama minna. Selg tuikab ka, aga õnneks mu munakoored on luud ära betoneerinud :-P Pulmadeks paraneb ära! Shit, ma olen juba abielus...
vaene Sina! No hõbepulmadeks on kindlasti terve :)Aga mis sa selle telefoniga jooksu ajal üldse jändad? Kumb su trenni dikteerib telefon või pulsikell? Tavaliselt ma ise liigun ringis ja kui kell ütleb, et nüüd on trenn läbi siis longin lihtsalt lõpuni.
ReplyDeleteterv. Tiina (tead-küll-kumb :)
Ma võtsin ta välja, et vajutada jooksu lõpus kinni, et aeg edasi ei tiksuks. Seega ma kenasti jooksu lõpuks ka kukkusin :o)
DeleteMul kell võtab ainult aega, ei muud.