Täna oli siis see kauaoodatud päev, mil sain lõpuks osaleda Ants Nurmekivile pühendatud jooksul Järva-Jaanis. Minu jaoks on see olnud seetõttu tähendusrikas, et Järva-Jaanis üles kasvades ja nõrga füüsise pärast mitte kunagi joosta suutes, on Ants Nurmekivi jooks olnud justkui iga-aastane pind silmas või unistus. Kõik läksid ja jooksid, mina vaid unistasin, et suudaksin ka üleüldse joosta. Teine üritus oli samasuguseks pinnuks traditsiooniline Jüriöö jooks.
Seekord oli plaan, nui neljaks, minna ja läbi teha. Märgid siiski seda ei soosinud. Olen mitu päeva olnud kergelt külmetunud, väsimus, alguses oli ka väike palavik, kurk haige, nohu. Täna öösel veetsin 1.50st 3.15ni lapse meelt lahutades. Seega olin veel eriti väsinud ja kurnatud.
Ometi läksin!
Kuna rahvast oli vähe (võrreldes nüüd möödunud suurte rahvaspordi üritustega), siis olid loomulikult kohale tulnud need, kes ei unistanud nurga taga, vaid teadsid kindlalt, et jooksevad trassi läbi ja jooksevad kiiresti!
Ma ei arvestanud esmalt sellega, mistõttu läksin samuti kiires tempos teele - mis siis, et teiste tempost olin kohe alguses märgatavalt maas. Alguses ma seda ei teadnud, aga esimese kilomeetri aeg oli 5.53 ja oma senise 5 kuu jooksul pole mul ühtegi nii kiiret jooksukilomeetrit olnud. Kuna Endomondot ma tihedalt telefonist ei jälginud, siis ei saanudki aru, miks ma NII väsinud olen ja NII ruttu võhmatu.
Seega jahutasin ja jahtus iseenesest mu tempo iga kilomeetriga. Järgnev oli juba 6:12 ja kolmas 6:22. Finišisse oli kokku 3,44 kilomeetrit ja koguaeg 21:10 ehk siis tempos 6:09.
Keskmine pulss oli mõistagi 189 ja esimest korda vist üleüldse nägin ma pulssi numbriga 199.
Üritus oli tore, aga täna lihtsalt ei olnud minu päev. Olen lihtsalt väsinud ja tahaks m-a-g-a-d-a!
Härra Nurmekivi ei pidanud paljuks osavõtjaid oma kohalolekuga austada.
Põnnide jooksu esimene oli oma suurepärasest kohast isegi mõnevõrra jahmunud.
Kõige pisematel oli lubatud kasutada abijõude.
....ja start!
Mõned meetrid suutsin ma jalga isegi natuke kõrgele tõsta.
Aga paar kilti hiljem ei tõusnud enam...
Tänud minu toetajaskonnale, fännidele ja julgestusekipaažile!
No comments:
Post a Comment