Nagu ka möödunud jooksuperioodil, jääälle sama lugu. Lumi tuleb maha, ilmad lähevad aina jahedamaks, talla all on vaid puder, tempo läheb aeglasemaks, jooks raskemaks ja ei viitsi enam end tiirule sundida.
Rääkisin teiste vahvate spordikulidega ja tunnistasime, naiskad, ühemeelselt, et no ei jõua. Samas on mul praegu käsil elu kõige pikem järjestikune treeningperiood ilma puhkuseta (välja arvatud haiguspausid). Kas sportlased siis ei puhkagi? Ikka nii, et kohe üldse ei liiguta, mida võib nimetada treeninguks? 11 kuud, olgugi et kergeid, trenne vajaksid ehk väikest hingetõmbeaega?
Mulle meeldib lumine jõuluaeg, külm, tuisk, jäisus, lumevangistus... aga ma enamikel kordadel ei salli sellisel ajal väljas sportimist.
Jah, suurima rõõmuga jookseks kas või lindil kuskil sees, ujuks või vaheldaks end muudmoodi, aga 30 km lähima sisevõimaluseni tundub liiga aja- ja rahakulukas.
Ainus, mis lohutab, on see, et on vaid mõne päeva küsimus, mil päevad hakkavad taas pikemaks venima ja õhtud lühemaks. Juhheeei!
Üritan end siiski veidi sundida. Täna näiteks tegin, tüüpiliselt sellisele motivatsioonilangusajale, ühiskondlikult kasulikku tööd kaks tundi väljas. Lõhkusin trepilt jääd, viskasin lund, kaunistasin maja. Vahelduseks oli VÄGA mõnus teha midagi kasulikku oma kodu heaks. Vahelduseks sellele, et sisuliselt raisata aeg ja energia millelegi, millel käegakatsutavat väärtust pole. Olen mõelnud, et võiks siis vähemalt leiutada mingi seljakoti, mis salvestaks jooksmisel kulutatavat energiat, millega saaks hiljem näiteks saia röstida või vett keeta.
Homme-ülehomme olen, viibin ja ööbin Tallinnas. Ehk saab sealt mingit pildimaterjali teilegi tuua. Mitte, et te nagunii enamjaolt seal ela, eks ole :)
Ja TÄNA on viimane võimalus hinnata Mosaic lehel jõulutorte. Palun hääletage mu armsa ema võrratu koogi poolt siin.
Rääkisin teiste vahvate spordikulidega ja tunnistasime, naiskad, ühemeelselt, et no ei jõua. Samas on mul praegu käsil elu kõige pikem järjestikune treeningperiood ilma puhkuseta (välja arvatud haiguspausid). Kas sportlased siis ei puhkagi? Ikka nii, et kohe üldse ei liiguta, mida võib nimetada treeninguks? 11 kuud, olgugi et kergeid, trenne vajaksid ehk väikest hingetõmbeaega?
Mulle meeldib lumine jõuluaeg, külm, tuisk, jäisus, lumevangistus... aga ma enamikel kordadel ei salli sellisel ajal väljas sportimist.
Jah, suurima rõõmuga jookseks kas või lindil kuskil sees, ujuks või vaheldaks end muudmoodi, aga 30 km lähima sisevõimaluseni tundub liiga aja- ja rahakulukas.
Ainus, mis lohutab, on see, et on vaid mõne päeva küsimus, mil päevad hakkavad taas pikemaks venima ja õhtud lühemaks. Juhheeei!
Üritan end siiski veidi sundida. Täna näiteks tegin, tüüpiliselt sellisele motivatsioonilangusajale, ühiskondlikult kasulikku tööd kaks tundi väljas. Lõhkusin trepilt jääd, viskasin lund, kaunistasin maja. Vahelduseks oli VÄGA mõnus teha midagi kasulikku oma kodu heaks. Vahelduseks sellele, et sisuliselt raisata aeg ja energia millelegi, millel käegakatsutavat väärtust pole. Olen mõelnud, et võiks siis vähemalt leiutada mingi seljakoti, mis salvestaks jooksmisel kulutatavat energiat, millega saaks hiljem näiteks saia röstida või vett keeta.
Homme-ülehomme olen, viibin ja ööbin Tallinnas. Ehk saab sealt mingit pildimaterjali teilegi tuua. Mitte, et te nagunii enamjaolt seal ela, eks ole :)
No comments:
Post a Comment