2012 kokkuvõte ja 2013 spordieesmärgid

Vaatan, et praegune aeg on hirmus popp kokkuvõteteks ja uute eesmärkide seadmiseks ning ega ma siis saa ju ka kehvem olla. Võtan lühidalt kokku, mida aasta jooksul blogis kajastasin ja isiklikus elus läbisin.

9. jaanuaril hakkasin taas pärast rasedust, pooldumist ja aastast trennipausi jälle liikuma. Alustasin kõnnist + sörgist ja peatselt lisandusid BodyJami treeningud. Ca kuu aja pärast sattusin musta auku, sest algus oli vist natuke liiga kiire, magamata ööd nõudsid lõivu ning tuli teha korrektuurid. Leppisin endaga kokku, et liigutan 3 x nädalas ja nii kuis jõuan!

Aprillis olin endaga rahuajale jõudnud ja trennid edenesid rahulikult ja meeldivalt. Võistluste avapauguks sai ülilühike Jüriöö sprint.

Mais osalesin Maijooksul. 6:45 min/ km tempo ja 190se pulsiga lippasin ta ära. Palju meeldivam ja kiirem oli aasta kõige lemmikum ja toredam jooksuüritus - Rakvere Ööjooks. Tempoga ca 6:33 min/ km lippasin 10 km, lõpetades 1 t 05 min 20 sekiga. Rakvere Ööjooksu mäletan siiani hea sõnaga!

Juulis tabas meie pere väga raske ja tõsine löök. Kaotasime lähedase inimese salakavala ja kohutava, lausa epideemilise depressiooni tõttu. Läbisin mitmeid jookse temaga vesteldes ning vastuseid otsides. Ühel hetkel tundus õige tema mälestust austada ja depressioonist teavitada jooksuüritusega. Enne seda jõudsin osaleda oma elu esimesel triatlonil, mis on minu hinnangul siiani kõige-kõige raskem sportlik võistlus üldse.

Augusti tähtsündmuseks oli meie korraldatud Aleksandri poolmaraton. Ma tahaks ka tänasel päeval siiralt tänada kõiki inimesi, kes vaevusid kohale tulema, kõiki firmasid, kes toetasid ja kõiki, kes meile kaasa mõtlesid ja aitasid. Aitäh-aitäh-aitäh! Ehk juba 8 kuu pärast uuesti ;)

Augusti teine isiklik tähtsündmus oli see, et suutsin esimest korda elus 10 km joosta alla tunni aja. Augustist alustasin ka toitumiskavaga, mille mitmeid põhimõtteid järgin tänase päevani. Sellest tuli ka kolmas oluline sündmus ehk aastatepikkuse magusajõhverdamise kaotamine. Ma ei söö siiamaani iga päev pool kilo šokolaadi - uskumatu!

September jätkus sündmusterohkelt. Tallinna sügisjooks, läbisin elu esimese poolmaratoni ja teise triatloni, hakkas ilmuma uus üle-eestiline ajaleht Aja Leht (www.aleht.ee), mille loomist on mul õnnestunud jälgida ja hoian sel ka pidevalt kätt pulsil.

Oktoobris osalesin Paide-Türi rahvajooksul ja parandasin oma kahe aasta tagust aega 10 minuti võrra. Not bad!

Novembris ja detsembris olen olnud küllalt laisakene. Novembris olin laisk vaid üritustel osalemisega, kuid detsembris on trennitunde kogunenud äärmiselt vähe. Jooksmisega olen tõsises motivatsioonipuuduses ja hetkel erutab vaid suusatamine. Üritan sellega uue aasta või soojemate ilmadeni välja venitada.

Üldiselt oli aasta liikumiselt küllalt mõõdukas, toitumise kohalt pöördeline ja olen selle üle väga uhke. Täpsemad numbrilised kokkuvõtted teen 9. jaanuaril.

Isiklikus elus oli aasta küllalt raske, täis nii mitmeidki pisaraid, kurbust ja ääretult halli argipäeva. Tunnen siiani puudust millestki raputavast ja huvitavast. Eks seetõttu sai ka fotokooli end kirja pandud, kuid see oli vaid ajutiseks raputuseks.

Mida ma luban 2013. aastaks? Ma arvan, et mitte midagi. Aga ma SOOVIN, et oleksin liikumistelt sama tubli kui 2012. aastal, kuid aegadelt ikka parem ja parem.

Võimalik, et osalen uuesti Maijooksul, kuigi ma toona sellele nii vastu olin rämedate masside pettumuses. Päris kindlasti osalen Rakvere Ööjooksul ning mõttes mõlgub sealne poolmaratoni distants. Kohalikud jooksuvõistlused ja triatlonid proovin ikka läbi käia, teised suuremad otsustan jooksvalt.

Ehk saame kokku ka tiimi ja teeme augustis veelgi parema Aleksandri poolmaratoni.

Kui teil on vahvaid mõtteid ja omapoolseid plaane 2013. aastaks jagada, siis andke kommentaaris märku! Enne aasta lõppu jõuan ehk veel heade soovide postituse ka tehtud.