Huu, näpud siiamaani jäätunud. +20kraadise halli kõrval -13 kraadises õues on ikka märgatav vahe. Ma juba jõudsin nendes hallitrennides mõtlema hakata, et olengi jube kiire, aga külmas sai selgeks, et olen tegelenud enesepettusega.
Viimane õuetrenn ja fartlek nädal tagasi. Nüüd siis sama teema. Marsruut viis seekord huvi pärast suvistele radadele, kus sai ka rästikut kohata ehk siis jõe äärde. Ei viitsinud tagasi pöörduda, kuigi kohe alguses sai selgeks, et tuleb 25sentimeetri laiusel rajal ehk autojäljes tatsata ja fartlekki visata.
Tegin rahulikult ja punnitamata, nautisin üle pika aja jääkülma päikest, ripsmed, kulmud, juukseotsad härmas. Külm igatahes polnud. Kuigi mõne kiirenduse ajal tekkis selline karvane tunne, et hamstring (või midagi sellist) kohe rebeneb. A mis mul ikka hädaldada, kui julmalt soojendamata kohe õue torman :o)
Kõige suurem häda seisnes pigem selles, et mu taskurätikud jäätusid ära... Ja õhku nuuskamist ei kavatsegi selgeks õppida. Viimased katsetused lõppesid klimpidena näos.
AVG 176, aeg 39:50.
Iga 30sekilise kiirenduse lõpupulss: 187, 185, 186, 185, 182, 185, 188, 189, 188, 185, 190.
9 minti soojenduseks + 11x30'/ 2''30'.
TP: 188, 162, 129. 1 m 15 s tuli 119.
Kuigi ma olen fartlekki kartma hakanud (nagu kooliajal kehalist kasvatust ja pikka aega kartsin jooksuharjutusi), siis täna polnud isegi häda kedagit.
No comments:
Post a Comment