Täna esimene päev, mil tunne, et tervis on tagasi.
Usun, et mõtlemine ja haigused on vägagi tugevalt teineteisega seotud. Ma ei laida meditsiini ega arva midagi halvasti neist, kes haigustega haaravad käe tabletipurgi järele. Iga asi on omas kohas vajalik. Samas jääb ju ikka küsimus, et kui kõik tingimused on samad, siis kuidas üks inimene haigestub ja teine mitte.
Minu siiras uskumine on see, et inimene võib oma mõtlemisega nõrgestada organismi, et haigus saab seal võimust võtta. Organismi nõrgestavad hirmud, kartused, vihastumised, ärritumised jne, mille tagajärg on nt peavalu, gripp, põletik vms. Või siis ohtlikud ja salajased tunded nagu hinge taga kükitav kibestumus, solvumine, suutmatus andeks anda jne, mille tagajärg on pikka aega kestvad tõsisemad haigused.
Olenemata sellest teadmisest ei suuda aga enamik meist säilitada igas olukorras rahu ja meelekindlust, rõõmsat meelt. Sealhulgas ka mina, kes mõtlemist haigustega seostab. Samas on mõni asi lihtsalt niivõrd raputav ja šokeeriv, et tahtejõust või loogilisest mõtlemisest pole mingit kasu. Ja nagu veebruarinumbrisse lugu tehes vähist paranenud naisest, siis ütles ta väga hea tõetera: haigused on igapäevane elu osa. Haigused räägivad millestki, mida oleme kahe silma vahele jätnud. Ja alati räägivad...
Nii seekord läks ka minuga, aga olen üritanud anda parima, et viga parandada. Ja nagu iga arenemisvõimeline inimene - veast õppida. On olnud natuke järelemõtlemisaega ja hingetõmbamist. Nüüd tahaks jälle tegutsema hakata. Ligi 48 kilole kukkudes, tõmbab ikka tühjaks küll. Tuleb alustada seekord jalutamisest. Üritan täna proovida. Kui koristamisisu on tagasi, ega see jalutamine siis raskem saa olla :o)
Nii palju siis filosoofiaminutitest. Edaspidi siis loodetavasti taas trenniinfo.
PS! Aga ka see teema haakub jooksmisega. Loll jookseb, kuhu kästakse ja kuidas kästakse ega mõtle kunagi milleks ja kuidas. Sama loll kugistab tablette ega huvita, milleks ja kuidas need toimivad. Tark üritab alati kaevuda ja leida vastuse küsimusele MIKS. Ja seda igal alal. Ja absoluutselt igal alal on laiem plaan ja vastus küsimusele miks see asi nii käib või juhtub.
Väga õige tähelepanek, et haigusi ja nende kulgu mõjutab suures osas inimeste enda sisemus ja mõttemaailm. Mina näiteks pole mitu aastat üldse haige olnud ja ei kavatse jääda ka;)
ReplyDeleteEdu!
See näitab siis selgelt, et Anonymouse mõtlemisega on kõik korras. Kuid muidugi tasuks aeg-ajalt ka kontrollida, et kas tõesti on korras. Nt kõrget vererõhku ei pruugi inimene kuidagi tajuda, samal ajal nimetatakse seda silent killeriks. Samamoodi nagu mõned pettumused ja solvumised jäävad hinge kriipima, et igapäevaselt ei saagi aru.
ReplyDeleteKui aga kõik korras mis korras, siis müts maha!
Edu vastugi!