Õuna superkasulikud võimed

Peatselt teateid tegelikkusest, aga seni ka midagi kasulikku! Lugu õunast!

Õun on üks põhilisi puuvilju, mida dieedipidajatele rohkesti tarbida lubatakse. 100 grammi õunu sisaldab 50 kilokalorit ja rohkelt C-vitamiini. Ainuüksi ühest viljast saad 14 protsenti oma päevases soovitatavast C-vitamiini kogusest.

Vähene kalorisisaldus teeb neist ideaalse kaalulangetajate toiduaine. Kuigi on tehtud uuringuid, et ka kuivatatud õunad aitavad kõhnujatel leida saledamat joont, siis värsketes õuntes sisalduv vesi täidab kõhtu enam ja mõjub menüüs paremini.

Kasu südamele ja ajule

Ometi pole õun ainuüksi dieettoit, vaid omab mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Inglise keeles ei öelda asjata „An apple a day, keeps the doctor away!“ (õunake päevas hoiab arstid eemal – toim.).

2010. aastal paljastas Iowa osariigi naiste terviseuuring, et õunte tarbimine on seoses väiksema riskiga haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Uurimisaluseid oli 34 000 ja neid jälgiti ligi 20 aastat.

Mõned aastad enne seda leidsid ka Soome uurijad 9208 inimest analüüsides, et tihedamatel õunasööjatel oli väiksem risk südameinfarktiks võrreldes mittesööjatega.

Kuid võrratu vili on suurepärane ka ajule. Ühe uuringu väitel hoiab õunamahla joomine Alzheimeri eemal ja aitab hoida aju noorena. Uuring viidi läbi hiirtel, kellest osad olid õunarikkal dieedil. Õuna tarbinud hiirtel leiti kõrgemas koguses atsetüülkoliini (neurotransmitter, mille blokeerimisel tekivad ajutiselt mäluhäired) kui neil, kes õuna ei söönud.

Teine uuring omakorda näitab, et inimesed, kes tarbivad puuvilju ja teisi kõrge kiudaine sisaldusega toite, pälvivad suurema kaitse Parkinsoni tõve vastu.

Parkinsoni puhul hävivad aju dopamiini tootvad närvirakud. Teadlased on seostanud õuntes leiduvad antoksüdandid nende vabade radikaalide vastu võitlemisega, mis Parkinsoni tõve puhul rolli mängivad.

Õun kogu aastaks

Peale südame ja aju ei tasuks ära unustada ka naeratust. Õuna hammustamine ja närimine stimuleerib sülje tootmist, mis aitab vähendada baktereid suus ja ennetada seeläbi hambakaariest. Õunamahl võib hävitada kuni 80 protsenti suus pesitsevatest bakteritest.

Veritsevad igemed võivad peale kaariesest põhjustatud hambakivi viidata ka vähesele C-vitamiinile. Õuntega maiustamine aitab oma vitamiinidega nii selle kui kergesti tekkivate sinikate ja aeglaselt paranevate haavade vastu

Kui värsketest õuntest saab mõõt täis, siis on mitmeid võimalusi, kuidas neist ka talvisel ajal osa saada. Valmista õunamoosi, -mahla, -siidrit, -kompotti, -veini, kuivata näkitsemiseks või kasuta tortides.

Külmkapis säilivad õunad keskeltläbi kaks nädalat. Teatud õunasordid, näiteks Granny Smith ja Fuji, võivad säilida ka kuni aasta ilma olulise riknemiseta.

Ohtlikud seemned

Õunaseemned on kergelt mürgised, sest sisaldavad amügdaliini ehk vitamiini B17. 1845. aastal kasutati amügdaliini kasvajate ravis Venemaal ja 20ndatel ka Ameerika Ühendriikides, kuid hiljem peeti seda liiga mürgiseks. Loodusravitsejad arvavad tänini, et see aitab võidelda vähirakkudega, kuid tasub olla küllalt ettevaatlik nende närimise ja alla neelamisega. Surmavaks koguseks tuleks läbi närida 85 grammi õunaseemneid, kuid see nõuaks omakorda sellise koguse õunte söömist, milleni ükski inimene nähtavasti ei jõua.

Lugu ilmus 2012. aasta Aja Lehe (www.aleht.ee) septembrinumbris. Autor: Pamela Eesmaa.